5 nädal: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kõige olulisem Virginia Shea kümnest käsust minu arvetes on "Ole inimene" ehk "Remember the human". Tundub, et inimesed hakkasid seda reeglit unustama. Miks nii toimub?

Anonüümsus. Just see asi sai põhjuseks, miks inimesed tunnevad enda vabalt ning suhtumine nettis sageli tomub negatiivses viisis. Vihased kommentaarid, kritiseeriva arvamusega artiklid, kaebused. Üle aja internetti ja reaalsuse piir järk-järgult kaob ning inimeste olemine saab võtmehetkeks.

Isegi Internetis peame jääma inimeseks, hoolimata vaatenurgast, mida te ei pruugi heaks kiita. Reegel - suhtle inimestega nii kuidas sa tahaks et teised suhtleks sinuga - igaüks peab mäletama ning olema tolerantne kui näeb mingi grammatilise vea või provokatsiooni. Võrgus nagu elus kõik võib lahendata asjade selgeks rääkimisega.

Hea näide on mu sõbranna. Mäletan, kui ta alles hakkas aktiivselt inimestega suhtlema nettis umbes 5 aastat tagasi.  Ta oli päris agressiivne ning suhtles inimestega nagu bottidega, isegi kirjutas sageli solvanguid. Nüüd mõistab ta, et internet on osa elust ja soov olla kõike "hater" on aja jooksul kadunud. kuigi ta jäi endiselt samaks agressiivseks inimeseks, hakkas ta viisakamalt suhtlema.